Eesti Muinsuskaitse Ümarlaua avakõne
Mika Orava, kokkukutsuja
04.03.2008, Tallinnas
Minu nimi on Mika Orava. Olen muinsuskaitse vastu huvi tundnud aastaid - nii oma sünnimaal Soomes kui nüüd siin - oma uuel kodumaal. Pikva mõisa restaureerimine, Magdaleena haigla kabeli teisaldamine ja taastamine ning Seenior Majad OÜ kaudu vanade puitmajade teisaldamine Tallinnas on olnud väljakutsed, mille kaudu on minul olnud võimalus tutvuda Eesti muinsuskaitse problemaatikaga.
Muinsuskaitse teemadega tegelemine on viinud selleni, et umbes kaks kuud tagasi palus Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu minul kutsuda kokku Eesti muinsuskaitse ümarlaud.
Muinsuskaitseliikumine on mänginud tähtsat rolli Eesti taasiseseisvumise juures. Ajalugu on iga riigi ja kodaniku identiteedi alus. Ajalugu on kahesugust - see
- mis on pandud kaante vahele arhiivi ja see, mis on elav ja käega katsutav - majad, keskkond, esemed - pärand, mälestised.
Mälestised on see osa ajaloost, mis on elav sild mineviku ja oleviku vahel. Kahjuks on olukord tänases Eestis selline, et see sild, mis viib elavat ajulugu tulevikku, on muutunud Kolgata teeks.
Muinsuskaitseline olukord täna on kurvas seisus ja seda nii põhjalikult, et keegi ei ole olukorraga enam rahul.
Mitte-rahulolu on hea asi, see on see jõud, mida vajame ja see aitab meil ehitada silla tulevikku nii - et tulevastel põlvkondadel on käega katsutav side minevikku mälestiste kaudu.
Muinsuskaitse on kodaniku kohustus. Kohustus, mis on Skandinaaviamaades kirjutatud põhiseadusesse ja mida riigikogu on parandamas Eesti põhiseaduses.
Riigi roll on olla kodanikule abiks tema kohustuse täitmisel. Tänasel päeval on riigi roll olnud passiivne ja valvav. Muinsuskaitseamet kurdab ressursi puuduse üle, omanikud riigi toetuse puuduse üle. Otsitakse abi ja informatsiooni, kuid ei teata, kust seda leida.
Kui see nii jätkub, on riigi ja muinsuskaitseameti rolliks ka edaspidi valvata lagunevat kultuuripärandit ja arhiveerida kadunud objektid oma kaustadesse.
Vastutus on raske koorem ja arvatavasti sellepärast ei taheta seda oma õlule võtta. Muinsuskaitsestruktuur on üles ehitatud vastutuse vältimise süsteemina.
Riik vabandab osalemise puudumist rahanappusega, omanik sellega, et ei viitsi või ei jaksa asjaga tegeleda toetuse puuduse tõttu.
Kui käivitub ehitusprotsess, algab uus vastutuse vältimise ring, mina nimetan seda litsentsiringiks. Tegevusluba omav arhitekt projekteerib, muinsuskaitse ja omavalitsus vaatab üle projekti ja valvab ehitustegevust. Inspektor valvab omaniku poolt palgatud tegevusluba omavat järelevalvajat, kes valvab tegevusluba omavat ehitusettevõtet, kes on töö reaalseks tegijaks palganud tegevusloata töömehed. Selline ring tekitab olukorra, kus selget vastutajat ei ole, on ainult grupp inimesi, kes valvavad üksteist ja samal ajal mehed rahulikult ehitavad edasi. Sama ring tekitab minule omanikuna 4-6 korda suurema kulu ehitamisel kui on reaalsete töötegijate palk. Arvan, et bürokraatiale kuluvate rahade suunamine objektidele oleks kindlasti kõigile kasulik.
Probleeme on muinsuskaitse valdkonnas palju, nägemusi lahendustest on sama palju.
Riik on selgitanud riigikontrolli aruandes tänast kurba olukorda, mis muinsuste kaitsel valitseb ja on selgesti võtmas rolli olla kodanikuühiskonnas abiks olukorra korrigeerimisel. Sellel eesmärgil on kokku kutsutud tänane ümarlaud.
Ümarlaua eesmärk on tuua ühise laua taha kõiki, kellele on olulised selle pärandi väärtustamine, säilimine ja jätkusuutlik haldamine. Selle töö on iseseisev, poliitiliselt erapooletu, läbipaistev ja avalik ning ümarlaua olulisemaks ülesandeks on algatada ühiskondlik muinsuskaitseline diskussioon. Muinsuskaitse on olnud üheks Eesti taassünni märgusõnaks ning väärib sellist tähelepanu taas kogu ühiskonna osalusel. Eestlased on olnud oma maal kauem kui paljud teised Euroopa rahvad. Eestlased peaksid oma ajalugu ka rohkem väärtustama!
Mina tänan teid, kodanikke, kes on vabatahtlikult võtnud vastu raske ja keerulise ülesande osaleda ümarlaua töös!
Arvan, et ümarlaud on õige koht, kus kokku koguda eri nägemused ja arvamused meie ühise eesmärgi - mälestiste säilimise - nimel.
Meie kohustus ja vastutus on säilitada tulevastele põlvkondadele sild minevikku. See on sild, mis ei puuduta ainult ajalugu, vaid sellel on tähtis roll ka majanduses - turismi ja kohaliku elu arendamises, see on tähtis osa ühiskonna arengust ja selge mõõt ühiskonna haridus- ja arengutasemest.
Ümarlaua liikmetele soovin elavaid diskussioone, aktiivset kaasamõtlemist ja elluviidavaid ettepanekuid! Riigiametnikele - avatud meelt ja soovi ümarlaua ettepanekuid tõsiselt kaaluda ja rakendada!
Tahan tänada ümarlau sekretariaati Pille Turovskit ,Anni Noolt, Helene Tedret, kes on olnud minule - poluvernikule suureks abiks asutamistöös.
Tänan tähelepanu eest!