XI Riigikogu stenogramm
18.02.2009 k13:00
3. Muinsuskaitse
Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus on kolleeg Eldar Efendijevilt kultuuriminister Laine Jänesele. Palun!
Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! Mind provotseeris püstitama küsimuse näitus "Ultima Memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised", mis eksisteerib ajaloomuuseumis. Näitus aktualiseerib põhiküsimuse, et pikka aega kultuurimälestiste omanikud või haldurid korjasid, lootsid korjata raha oma objektide renoveerimiseks. Vähemalt oli selline lootus parematele aegadele, aga nagu me teame, paremad ajad on möödas ja ees mitte kõige paremad ajad ja tekib oht, et need kultuuriajaloo mälestised hävinevad ja lähiaja jooksul Eesti jääb ilma sadadest objektidest, mida tulevikus on võimatu taastada. Siit küsimus: on see probleem aktuaalne riigi jaoks ja kui on, siis mida kavatseb riik teha, et abistada neid omanikke oma mälestiste taastamisel, sest küsimus, kes on omanik, ei ole tähtis tänapäevases olukorras, sest see on kogu Eesti pärand? Aitäh!
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Tõesti hea küsimus. Kindlasti on Eesti riik väga huvitatud sellest, et kultuurimälestisi säilitada, eriti kui need on kellegi eraomandis ja eraomanikud on huvitatud nende restaureerimisest, siis kindlasti on see riigile suureks toeks ja abiks. Tegelik olukord ja objektiivne olukord on niisugune, et raha lihtsalt on väga vähe, see, ma usun, et ei ole mitte kellelegi uudiseks. Ma siiski ühe võrdluse tooksin. Aastal 2007 ja 2008 võrdluses oli käesoleval valitsusel väga suur prioriteet suurendada toetusi erinevateks tegevusteks muinsusvaldkonnas ja see protsent oli üle 30, mis suurenes võrreldes 2007. aastaga üle 23 miljoni. Praegune kurbloolus on see, et nende vahepealsete vähendamiste tõttu, juba alates 2008. aasta negatiivsest eelarvest, on tulnud teha valikuid, kas säilitada Muinsuskaitseameti tegevus, nende inimeste töötegevus, kes on täna riikliku institutsioonina, või vähendada toetusprogramme. Kultuuriministeeriumi valdkonnas vähendati kõikides alavaldkondades toetusprogramme 50% võrra, seetõttu et Rahandusministeeriumi poolt ette antud piirnumbritesse ära mahtuda. Nii et kannatanud ei ole mitte ainult muinsuskaitse, vaid meie kultuurivaldkond tervikuna, nii nagu kõik meie valdkonnad, mitte ainult Kultuuriministeerium. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev, esimene täpsustav küsimus!
Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! On erinevad programmid, projektid kultuuriala mälestiste renoveerimiseks ja kui need mälestised on nimekirjas, vähemalt on lootust, et nad saavad ka ressursse. Aga Kultuuriministeeriumi eelarve kärpimine, eriti tuleva eelarve vähendamine, tekitab mure, kui palju vähendatakse ressursse, kas kõik endised objektid edaspidi on finantseerimisel või mõned, ja siis millised on ette näha, langevad riigitoetusest välja?
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Praeguse seisuga on läbi viidud taotlusvoorud pühakodade riiklikule programmile ja toetused avarii-restaureerimistöödeks ja ka muudeks toetusteks kultuurimälestiste omanikele. Te saate täpse informatsiooni Muinsuskaitseameti peadirektori 2. veebruari 2009. aasta käskkirjast nr 6a, kus on maakonniti ära toodud absoluutselt kõik need objektid (ma ei hakka siin praegu seda ette lugema), kes on saanud praeguse otsuse järgi toetuse. Mis puudutab pühakodade riiklikku programmi ja muid toetusi, siis voorud on lõppenud, aga otsuseid saab langetada siiski pärast seda, kui Riigikogu on vastu võtnud negatiivse lisaeelarve, selle jaoks, et kõik toetused, mida jagatakse, oleks vastavuses riigieelarvega. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine täpsustav küsimus.
Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Ma tõesti vaatan neid materjale, mis teie praegu pakkusite vaadata ja ei hakka täpsustama näiteks Narva kohta. Aga ühe olukorra, mis tekkis, ma ikkagi tahaks sõnastada nagu küsimusena. Näiteks võib-olla lähitulevikus ajalooliselt Kreenholmi tööstushooneid omanikud rohkem ei kasuta tööstuseks ja tekib probleem - objektide hooldamine või ümberprofileerimine. Ja see ei ole ainuke näide Eestis. Kas ministeerium on valmis reageerima või ette nägema, kuidas käituda muutuvas situatsioonis, kus tekib konflikt huvide ja tingimuste vahel?
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Kindlasti on ministeerium valmis reageerima. Ministeeriumi juures on olemas ka väga auväärne muinsuskaitse nõukogu, kes annab sellekohaseid eksperthinnanguid ja soovitusi, mis on nõuandev organ ministrile. Meil on selle nõukoguga väga hea koostöö, nii et kõik ettepankud arutatakse läbi ja loomulikult ei saa täna prognoosida, missugused juhtumid, üksikjuhtumid või üldjuhtumid on veel lähiajal tulemas. Aga kindlasti vaadatakse see väga põhjalikult üle, sellepärast et muinsuskaitse valdkonnas inspektorid, ma pean neid kiitma, on väga tublid oma valdkonna eest seisjad. Need vaadatakse kindlasti läbi. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Head kolleegid, meil on kaheksa kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kõigepealt kolleeg Mark Soosaar!
Mark Soosaar
Lugupeetud kultuuriminister Laine Jänes! Küllaltki laialt on levinud arvamus, et vaesel ajal ei ole aega kultuuriga tegelda ja kultuuripärandiga eriti. Kuid samas me teame, et need 500 avariilist mälestist, mis meil Eestimaal on, võivad sellel kõige raskemal ajal hoopis kokku kukkuda ja kivihunnikuks muutuda. Nüüd Riigikogus on praktiliselt iga viies Riigikogu liige muinsuskaitseühenduse liige meil siin saalis ja Riigikogu muinsuskaitseühenduse liikmed on küll valmis toetama neid seadusmuudatusi, juhul kui valitsus need tooks siia saali, mis lihtsustaksid meil pärandi hoidmist. Praegu eritingimuste koostamised ja litsentseeritud firmade kaasamine sööb selle riigi toetusraha ära, aga miks vaesel ajal ei võiks me kaasata näiteks töötuid inimesi, kes tuleksid aitaksid konserveerida müüre vanadel tuuleveskitel, kõrtsihoonetel jne ja päästa kultuuripärandit. Mis te arvate sellest?
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Esiteks tahaksin ma öelda, et need mitusada kultuurimälestist, mis tõepoolest on täna keerulises olukorras, arvatavasti nende lähiaastate jooksul, millal on kriis, et ei ole kriisi võibolla looduse vallas, et nüüd loodus neid murendab nende mõne aasta jooksul intensiivsemalt, sarnaselt majanduslangusega. Nii et ma usun siiski, et põhimõtteliselt on Kultuuriministeerium täna, õieti eelmisel suvel alustanud kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava "Pikaajaline strateegia aastani 2030", kus on väga oluliseks peetud kultuuripärandi kaitset, aga muidugi mitte ainult materiaalset, vaid ka vaimset kultuuripärandi kaitset ja see on oluline teemavaldkond Kultuuriministeeriumile. Täna me peame tõdema, et igasugune ehitus, restaureerimine, taastamine, nõuab finantsvahendeid ja riigil täna ei ole võimalik sellesse valdkonda jõuliselt finantsvahendeid juurde lisada. Kui te vihjasite veel ka kultuuripärandi sõna sissetoomisesse põhiseadusesse, siis siinkohal pean kohe ütlema, et Kultuuriministeerium on toetaval seisukohal ja kindlasti ootame ka põhiseaduskomisjoni otsust, arvamust selles küsimuses, nii et me oleme väga positiivselt meelestatud, kindlasti on oluline seda väärtustada, aga see automaatselt raha juurde ei too kahjuks. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Rein Ratas!
Rein Ratas
Tänan, proua esimees! Austatud proua kultuuriminister! Meie põhiseaduse § 5 kuulutab väga tõsiselt: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kas teie, proua kultuuriminister, ja teie juhitav ministeerium on või võiks olla sellel seisukohal, et analoogne säte peaks meie põhiseaduses olema ka eesti kultuuri ja kultuuripärandi kohta? Olen rääkinud.
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Siin ma pean viitama oma eelmisele vastusele ja toonitama veel kord, et Kultuuriministeerium on kindlasti toetaval seisukohal, et mõiste "kultuuripärand" oleks põhiseadusesse sisse toodud. Täna on eesti keele ja kultuuri teema põhiseaduse preambulis nimetatud, mul on selle üle erakordselt hea meel, aga kahju on mul sellest, et see tuleb väga harva inimestele meelde sel hetkel, kui toimub rahajagamine. See tuleb meelde ekstreemsetes situatsioonides, aga ma ütleksin, et hea, et siiski tuleb meelde, sellepärast et me peame endale aru andma, et ilma eesti kultuurita ei ole olemas Eesti riiki. Nii et Kultuuriministeerium toetab seda ettepanekut, mis puudutab kultuuripärandi valdkonda. Veel kord ütlen, et oleme koostööaltid põhiseaduskomisjoniga, kes töötab Riigikogus. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mart Jüssi!
Mart Jüssi
Aitäh! Lugupeetud kultuuriminister! Minuni on jõudnud seisukohti, et tänane muinsuskaitseseadus ja selle rakendus on võibolla kohati natuke liiga jäik ja karm ja sellest tulenevalt tegelikult objektid, mis vajaksid kaitset, jäävad sellest kaitsest ilma. Samas mul on ka nagu maailmakogemust ja ka Eestis on ju ometigi mitmeid ajaloolisi objekte aja jooksul mitu korda ümber ehitatud, vastavalt funktsioonide muutusele, kas või see loss siin. Kas teie arvate, et seadus võiks olla natukene vastutulelikum, mis võimaldaks siiski ajaloolist ja tänapäevast ühendada, leida nendele kultuuriobjektidele siiski kasutust ja funktsiooni ja selle kaudu tagada nende säilimist? Tänan!
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Kultuuriministeeriumis on ette valmistamisel uus muinsuskaitseseaduse muutmise seadus ja esialgne plaan oli jõuda selle teemaga juba eelmise aasta lõpus valitsusse ja selle aasta alguses Riigikokku. Praeguse seisuga on olukord niisugune, et erinevate huvigruppide vahel läbirääkimised ja kõikide ettepanekute läbivaatamine on nõudnud oma aja ja praegune plaan on märtsi lõpuks jõuda selle uue seadusmuudatusega valitsusse ja Riigikokku. Nii et teie tehtud märkused on täiesti asjakohased ja selles osas käib väga kõva redaktsioonitöö. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Marek Strandberg!
Marek Strandberg
Hea minister! Minu küsimus on seotud järgmise asjaoluga. Nimelt on teada, et kõikvõimalikud arheoloogilised väärtused, mis meil on maapõues, põldude all, kus iganes, nende eluiga, mida aeg edasi, väheneb. Nad killustuvad, lagunevad just nimelt põllumajanduse ja tööstuse ja mille iganes tõttu. Sellega kaob tegelikult ka osa ajaloost, olgu tegu mingisuguste potikildude või rahapadadega. Nüüd minu küsimus on see, et kas teie hinnangul tuleks nende entusiastlike aardeküttide, kes täna tegutsevad selles valdkonnas ja avastavad seda laadi arheoloogilisi väärtusi, tegevus keelata või vastupidi, hoopis reguleerida see sellisel moel, et tekkiks selline ühiskondlik aktiivsus, millega oma ajaloolist teadmist koguda ja seda oma kasuks muuta? Aitäh!
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Eks ajaloolise teadmise kogumine on kindlasti väga kiiduväärt tegevus ja seda peaks kindlasti soodustama. Ma usun see teema, mille te üles tõite, on üks valdkond, kus ka Keskkonnaministeerium koostöös Kultuuriministeeriumi ja teiste sektoritega on valmistamas järjekordset arengukava, kus need teemad on käsitletud laiemalt. Ma usun, et igasugune teadmiste juurde saamine on alati teretulnud küsimus ja ma usun, et veel olulisem on, kuidas neid teadmisi edaspidi rakendatakse. Tänan!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mailis Reps!
Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Alustaks sealt samast, kus esimene küsija, et läheks näituse juurde tagasi. Näitusel oli kultuurikomisjonil võimalik kohtuda muinsuskaitse ümarlaua esindajatega. Sulle on loomulikult edastatud nende pöördumised. Ja üks võib-olla tõsisemaid teemasid, mis tõstatati, loomulikult ka selles võtmes, et ega raha küsimine alati ei aita, oli küsimuseks tänane seadusandlus – loomulikult, mis on ka meie töö, aga osaliselt saab seda ka ministeerium ära teha. See nõuab üsna kindlaid reegleid nii projekteerijatelt kui ka tööde läbiviijatelt. Ja väga paljudele muinsuskaitse objektidega tegelejate kogemused on näidanud, et ehitajad võetakse sealt samast küla vahelt, aga lihtsalt hinnad on umbes viiekordsed sellega võrreldes, mis nad muidu küsivad. Kas selle reaalelu praktika vastu aitaks midagi ja kuidas te olete nende pöördumisele reageerinud? Aitäh!
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Pöördumisele, mis oli ametlik ja seotud just nimelt sellega, et kultuuripärandi teema võiks tulla põhiseadusesse, oleme vastanud kirjalikult nii, nagu ma olen juba mitmel korral öelnud. Mis puudutab erinevaid nõudeid, reegleid, paindlikust või mittepaindlikust, siis siin tuleks sellele küsimusele läheneda nagu kaheti. Väga lõdvaks ei saa neid reegleid ka lasta sellepärast, et siiski usalda, aga kontrolli, öeldakse. Me ei saa täna oma kultuuripärandi suhtes teha mingisugust reeglite või tingimuste allahindlust, et tehke kuidagi ära, ükskõik, kuidas see asi välja paistab, peaasi et see odav oleks. Kindlasti on oluline see litsentseerimise küsimus. Aga seda kõike käsitletakse, täpsustatakse ja muudetakse paindlikumaks just selles muinsuskaitseseaduse muutmise seaduses, mis lähiajal Riigikokku jõuab. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Kalle Palling!
Kalle Palling
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Päris palju on räägitud viimasel ajal eurorahade kasutuselevõtust ja seda ka kultuurivaldkonnas, mis puudutab eriti muuseume. Hiljuti menetluses olnud piirkondliku arengu meede on päris paljud taotlused tunnistanud mitte liiga heaks tuues seal näiteks, justkui iga investeeritud kroon ei ole piisavalt tagasiteeniv ja piisavalt atraktiivne. Mulle on jäänud tunne, et tahetakse samastada kultuuripärandi säilitamist ja sellist kommertstegevust ühele tasemele. Kuidas teie sellesse suhtute, kas selline käitumine on õige?
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Kindlasti ma taunin sellist käitumist, et kultuurivaldkonna ja kultuuripärandi temaatika peaks siduma kasumlikkusega. Kindlasti, kõik piirkonnad, kus on hästi ära restaureeritud kas kirik või mõne taluhoone või taluhoonete kompleks, on saanud selleläbi rikkamaks, et neil on rohkem külastajaid, inimesed tulevad sinna piirkonda ja lisaks kultuuriväärtuse külastamisele ja vaatamisele jätavad sellesse piirkonda ka raha erinevate ostude näol, olgu see kas või lõunasöök. Nii et mina taunin seda, et piirkondliku konkurentsi meetmes on liiga palju mindud nii-öelda kasumlikkuse teed ja tuleks tõepoolest väärtustada just seda kultuuripärandit. Ma üleüldse arvan, et päris paljud kirikud ja erinevad muinsuskaitse all olevad ehitised või kompleksid, peaksid tegema taotlusi erinevatesse eurorahade meetmetesse ja see oleks tõesti suurepärane võimalus praegusel ajal, mil majandusel liiga hästi ei lähe, anda võimalus ka meie ettevõtjatele-ehitajatele saada tööd ja et, nagu öeldakse, raha oleks ringluses. Nii et ma väga toetan seda, et muinsuskaitsealased objektid võiksid saada eurorahadest rohkem toetusi.
Esimees Ene Ergma
Aitäh proua minister! Kuna infotunni aeg hakkab meil läbi saama, siis lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aitäh, head kolleegid, küsimuste esitamise eest ja suur tänu ka valitsusliikmetele küsimustele vastamise eest! Infotund on läbi.